M?¤ngib dz?¤ss nukrat p??hjamaa tangot
v?¤iksel poodiumil laudade ees.
Veidi tuikudes poisi k?¤evangus
minust m????dud sa fuajees.

Sinu kleidil on v?¤sinud luiged,
oled ise kui v?¤sinud luik.
Mitmed pilgud sind saadavad muigel,
pahvak naeru on trompetihuik.

??le ??la mulle silma veel teed sa,
??lemeelik sa pole vaid teest â??
juues konjakit, ??htu said veeta,
l?¤hed ????d veetma konjaki eest.

Su s??brannasid kadedus vaevab,
sest sul ikka ja alati veab.
Neid sa homme taas lohutad naerdes:
eilse kallima nime ei tea!

Kord ma tantsisin sinuga tvisti,
nagu tantsind on paljudki siin.
Sinus m??istmatuks j?¤i mulle miski,
mida sinult ei k??sinud siis:

kui sind keegi kord tantsima palub
ja sa tunned, et v??patab hing
nii, et magus ja igatsev valu
p?¤eval-????l saadab piinavalt sind;

ning see igatsus p??sib ja p??sib,
sa ei m?¤rkagi ??htegi teist, â??
mida vastad sa talle, kui k??sib:
"Kuidas elanud oled, mu neid?"

Ma ei moraaliapostel,
pole armunud poisina turdâ??
Siiski jutt sinust minuni kostev
nagu s??brale kuulda on kurb.

Paljud mehed sind h????avad: "Kompvek!"
Mina visalt sus inimest n?¤en.
Ma ei taha, et valjult kui trompet
saatma elus sind irvitus j?¤?¤ks.